Kuidas saada häkkeriks

http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html#why_this

Artiklis Raymond ütleb, kuidas ja kes võib saada häkkeriks. Esimeses osas ründaja on kirjeldatud kui populaarne isik Interneti-keskkonnas. Tavaline häkker - on programmeerija, kes sai häkkida panka või varastada sõjalise saladokumente.
Viidates artikliled, kui inimene teab, kuidas arendada ja ta on populaarne, siis ta on juba häkker. Häkker näeb programmi sisu, selle loodus, nagu nt. muusikud või arhitektid. Sageli võrreldake hackerid ja crackeid nagu sama isik. Hackerid ehitavad ja crackerid hävitavad.

Tegelikult, et häkkeriks saada tahes valdkonnas, tuleks raske töötada. See nõuab teadmisi, deduktsiooni, praktikat. Selleks, et programmeerija saaks saada häkkeriks, peab täitma mitmeid nõudeid.
- Õppida kuidas programm töötab
- Kasutada Unix süsteemi.
- Teada WWW ja HTML
- Välja õpida inglise keelt

Et olla hea häkkeriks, on vaja
- Kirjutada programmi
- Kirjutada kasulikke artikleid sel teemal
- Arendada ja edendada häkkeri kultuuri.

Ma olen nõus osaliselt selle punktidega. Ükskõik kui palju artikleid on kirjutanud , ükskõik kuidas arendaja on tuntud oma kogukonnas. Minu arvates, kui programmeerija saab häkkida kellegi arvuti või mingi programmi, ja tal on teadmisi ja kogemusi, et seda teha, siis võib juba nimetada teda häkkeriga.

GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents

Litsents vaba tarkvara jaoks, mis on loodud GNU projekti sees 1988. aastal.

GPL oli kirjeldatud Richard Stallmaniga programmide kasutamiseks nagu GNU projekti osa. Ta on nimetatud ka GNU GPL või lühidalt GPL. Teise versiooni litsents on välja antud 1991, kolmas versioon oli loodud aastatepikkuse töö ja pikka arutelu pärast 2007. aastal. Selle litsentsi esmane eesmärk on lubada kasutajale kopeerida, muuta ja levitada programmi.

GPL pakub tarkvara saajate järgmised õigused, või "vabadust":

    1. käivitada programmi mistahes eesmärgiga
    2. uurida, kuidas programm töötab, ja selle muutmine (eelduseks on juurdepääs lähtekoodile)
    3. levitada koopiaid
    4. täiustada programmi ja paranduste kasutamine teiste inimestega

Kõik mitte-vaba litsentsi ei saa töötada kooskõlas GPLiga. Copyleft piiritleb programmide kasutamist GPLi ja teised tasuta litsentsidega.

Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Intellektuaalomandi teema on alati arutatud Internetis ja poliitika tasemel. Mul ei ole täpset arvamust, kas peaks autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitsma (nt. kunst, muusika, filmid, tarkvara). Autoril on õigus ise otsustada, kas ta müüab oma tööd või annab inimestele tasuta.

Internetis saab kergesti kopeerida muusikat, filme, tarkvara. Aga seda asju keegi tegi. Autor kirjutab muusikat, teeb programmi või filmi. Peab maksma raha töö eest. Seepärast usun, et see on täiesti õigustatud, et kontrollida intellektuaalomandi autoriõiguste abil. Ühelt poolt autor teeb tasuta, ja ei saa raha töö eest. Seetõttu ta peatuks looma muusika või programmi. Ja ühiskond ei saaks nautida tema tööd.
Teiselt poolt, tundub, et piraatlusega võitlus on kasutu, sest see ei ole võimalust analüüsida kõiki muutuva sisu internetis. Paljud inimesed kasutavad sisevõrgu et jagada muusikate ja filmitega.

Parim variant, minu meelest, on kasutada donate, panna väikseim hind, et igaüks saaks osta toode.
Apple tegi väga õige lahendusi, et hakkas müüma muusikat iTunes'i 2$ eest. Google avas Android Market, kus igaüks võib müüa oma programmi mitu dollarite eest. Piraatlusega võitlus on mõttetu, vastupidi peaks tegema intellektuaalomandi müügitingimusi et kõigile oleks mugavam osta ja müüa, nagu seda tehakse Google ja Apple.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Alati kasutan ainult OpenSource analoogeid, kuigi mõnikord tkasutada ka tasulist programmi, näiteks Microsoft Office. Ei tohi vältida, et ei kasutada neid, sest kõik inimesed kasutavad neid, nt. koolis või tööl. Vabal tarkvaral on oma plusse ja miinuseid, kuid nagu igal programmil ongi. Peamine pluss - programmi saab tasuta alla laadida  :). Päris palju inimesed osalevad OpenSource loomisel. Ühe sõnaga seal on päris suur Community. Inimesed kirjutavad foorumites nende kriitikat, parandusettepanekud, mis muuta, lisada programmi sisse. Programmi kood on alati avatud, ja ei pea kartma, et programm saadab mistahes isikuandmeid kolmandale poolele statistika kujul.

Teisest suunast tasulise programmil on vähem vigu, uuendused ja patchid toimuvad sageli.
Aga peamiselt mulle meeldib rohkem kasutada OpenSource.

Näiteks on Microsoft Office, ja on tasuta analoog OpenOffice, mida saab teha kõik vajalikud põhitegevuseid, nagu Microsoft Office. Lihtsalt OpenOffice'is ei ole online-sõnaraamatuid, ühendus pilvega, kuigi ma ei kasuta neid. Kui OpenSource programmil on kõik vajalikud võimalused, siis milleks osta sarnast tasulist programmi koos tarbetu funktsionaalsusega?

Leidsin kasukku allikat (http://www.osalt.com/) - Find open source software alternatives to well-known commercial software. Seal on programmide loetelu koos nende tasuta analoogidega. Näiteks kui peab kasutama Acrobat Reader või Microsoft Office, igaljuhul parem otsida seal tasuta analoogi. Jah kui selline analoog on olemas, siis tuleks kindlasti kasutada teda.